NR 8

Ma ei ole lugenud väga palju luulet, niipalju kui koolis olen sellega kokku puutunud, kas luuleraamatute või romaanide kaudu ning lisaks veel natuke kodus sirvimist. Kuid mulle meeldib luule. Mulle meeldib see, et selles on võimalik öelda palju lihtsaid asju suurelt ja ilusalt.

Riimid ja värsid luules on justkui valemid matemaatikas, kumbki ei saa ilma abilisteta hakkama.
Valge valguson minu jaoks täielikkus, selles on kõik värvid koos ja kõik hääled koos, valge valgus on kui ilma helita, muusika, mis sisaldab kõiki helisid, kuid mida me ei kuule.

Seosed Johannes-Vares Barbaruse luule ja Pablo Picasso piltide vahel:
- neid ühendab kubism, ehk inimeste geomeetriline kujutamine
- ka mitmete pealkirjade nimed on seotud geomeetriaga

- kubistid loobusid kehtivast kolmemõõtmelisuse reeglist
- püüti näidata, mida mingist objektist teatakse, mitte seda, mis temast mingist kindlast vaatepunktist näha on
- tähelepanu keskendus vormide ja masside kombineerimisele
- peale lihtsustamise ja tükeldamise rakendati veel objekti erinevate vaadete üheaegset kujutamist

Näited luulest:
Algusen polnud sõna - oli joon ...
polnud väärtuslist sisu - oli vorm.

Längruudud, nelinurgad, parallelogrammid,
kvadraadid, kuhikud, pyramiidid,
all tänavakraavin systlevad trammid,
minu käen juhitavad niidid.

Tantsi, neegritar, tantsi!
Tantsi end taeva,
– jumala kaela!


Ed/uard/ Hubel
Päevaleht, 10. XII 1924, nr 335, lk 2
"Geomeetriline inimene"
Johannes Barbaruse V kogu värsse

1. "See on kõige toredam raamat, mis meil kadunu[d] Juhan Liivi "Luuletustest" saadik ilmunud."
2. "Vaikimine öeldakse igale raamatule kõige halvem arvustus olevat."


Hubel kirjeldas hästi Johannes Barbaruse luulekogu. Ma olen temaga üsna samal arvamusel. :
"Peab siiski tähendama, et Barbarus alati pole suutnud kubistlik olla ja et need tema luuletustest soematena ja luulerikkamatena tunduvad, kus ta "geomeetria" unustanud. ... Muidugi ei või luuletajalt nõuda, et ta oma kunstilise maitse ja avaldusviisi suure hulga maitsele ja arusaamisele ohvriks peaks tooma. Aga sama vähe võib luuletaja nõuda, et suur hulk seda lugema peaks, millest ta aru ei saa, mis talle võõras, mis tema külmaks jätab."

Luule tähtsaim omadus on emotsioon
Minu jaoks on luule, ja ka muude lugemistekstide, juures kõige olulisem, et see puudutaks mind, et see tekitaks emotsiooni, ükskõik, kas head või halba.