NR 14

Autor
1. Loetud teosed
2. Kriitika pealkirjad, kui on
3. Mis valdkonda kirjanik puudutab ja mis on ta kirjutamisstiil
4. Mida märkasid kriitikud
5. Kirjelda fotode põhjal kirjanikku
6. Kas soovitaksin või ei soovitaks enda vanustele

Albert Kivikas
1. "Maha lüüriline šokolaad", "Jaanipäev", "Lendavad sead"
2. Bernhard Linde A.Kivikase "Jaanipäev"
Friedebert Tuglas "Kirjanduslik päevaraamat"
Henrik Visnapuu. Albert Kivikas: Jaanipäev
3. Igapäevaelu ("Jaanipäevas" taluelu), "Lendavates sigades" on ta üsna räige kõneviisiga. Tema kirjutamisstiil on realistlik. "Lüürilises šokolaadis" veidi kriitiline.
4. Tuglasele väga meeldib, ta leiab et "Lendavad sead" on väga lopsakasõnaline ja fantaasiarikas fraaside kogum, mida ta soovitab soojalt lugeda. Samuti pidavat tooma Kivikas palju uuenduslikku selle teosega kirjandusse.
Linde kiidab "Jaanipäeva" selle poolest, et see olevat üsna eluline teos, kuid samas talle tundub, et lõpp vajub ära.
5. Mulle tundub piltide põhjal, et ta on üsna leebe mees, kuigi seda ei saa väita tema kogumiku "Lendavad sead kohta". Ta tundub asjalik ja positiivne inimene.
6. Ma soovitaksin ikka, kellele räigus meeldib, siis "Lendavad sead" ja "Jaanipäev" annab ju väga hea pildi selleaegsest taluelust.


August Gailit
1. "Purpurne surm"
2. Nigol Andresen, August Gailit. Purpurne surm. Romaan
Mart Raud, August Gailiti "Purpurne surm"
3. Ta räägib naistest ja meestest, nende olemusest, kirjutamisstiil on lihtne ja kujundlik. Tal on hea fantaasia.
4. Nigol Andersen leiab samuti, et Gailit on väga fantaasiarikas, kuid tema kujutamisviis teostes ei ole edasi arenenud ja see on puudus. "Romaaniks ta kompositsioon on lõtv ja käsitus juhuslik ning ühekülgne." Sedasama arvab ka Mart Raud.
5. Gailit on selline lõbus mees, pereisa ja hea sõber. Härrasmees ja vajadusel üsna tõsine, kuid väljaspool tööasju rõõmsameelne ja heasüdamlik.
6. Seda soovitaksin kindlasti omavanustele, mulle endale väga meeldis ning usu, et teistele meeldib ka.


Friedebert Tuglas
1. "Poeet ja idioot"
2. Eduard Hubel, Friedebert Tuglas: Poeet ja idioot.
Daniel Palgi, Friedebert Tuglas. Poeet ja idioot.
Arthur Roose. Fr. Tuglas: Poeet ja idioot - Hingede rändamine
3. Kirjanik räägib usust, Jumalast ja peamiselt Saatanast. Ta kirjutas väga emotsionaalselt.
4. Arthur Roose arvab, et Tuglase stiil on värske ja huvitav ning tektiab palju erinevaid arvamusi. Palgi leiab, et novelli ülesehitus ei ole just kõige parem kuid Tuglase lauseehitused olevat väga head.
5. Tuglas näeb naljakas välja, ta on aktiivne ning kuulunud mitmesse rühmitusse. Ta on tõsine ja tasakaalukas mees.
6. Seda ma samuti soovitaksin. Just see jumalikkuse ja saatanlikkuse teema. "Poeet ja idioot" paneb inimese kasvõi korraks mõtlema selle teema üle, mis mulle väga meeldib.

NR 13

VÄIKELINN

Väikelinnas teavad inimesed üldjuhul kõiki, kui mitte rohkem, siis nägupidigi. Elu on rahulikum kui suurlinnas. Poode on seal rohkem kui üks, kuid sellegipoolest väga suurt kaupade valikut pole. Seal on ka kool ja lasteaed, kõik hädavajalik eluks olemas. On neid inimesi, kes armastavad seda paika ja neid, kes tahavad sellest kolkast ära saada. Palju on eramaju, kuid ka kortermajad on olemas. Elu on üsna üksluine ja igav. Huvitegevus on piiratud, kuid kui väga valiv mitte olla, siis saab endale miskit leida igaüks. Kultuurikogukond on aktiivne, tegeldakse nii kultuuriürituste kui ka käsitööga. Väikelinnale on omane kiire uudiste levik ja suur klatš.

Richard Roht "Väikelinn"

sõbralik/tugev:
- Robert Lund
sõbralik/nõrk:
- Elga Veber
vaenulik/tugev:
- Max Veber
vaenulik/nõrk:
- Verner Moll

Kas väikelinna õhtustik mõjutas Verner Molli saatust?

JAH
- elu oli üksluine ja igav
- tal ei olnud piisavalt sõpru ja hingekaaslasi(naisi)
- inimesed olid tema vastu vastikud

EI
- seal oli rahulik elada, ta sai olla omaette


Minu jaoks ideaalne keskkond:
Seal on vastutulelikud, sõbralikud ja sallivad inimesed. Leidub parajalt meelelahtusasutusi, kohvikuid. Võimalusi peaks olema piisavalt ka harimiseks ja harrastuste jaoks. Lisaks peaks seal olema võimalus töötada minu enda valitud erialal. Kindlasti on oluline loodus, et oleks park või veel parem - mereäärne, kus jalutamas käia ja stressi leevendada.

1. Missugune võis olla RR romaani lugejamenu? Kas see teos läheks peale ka tänapäeval?
Lugejamenu võis olla üsna suur ning ma usun, et see läheb ka tänapäeval väga hästi peale. Seda võib võrrelda kui popolaarse HU? lauluga Depressiivsed Eesti väikelinnad. Miks see menukas on? Sellepärast, et see puudutab suurt osa elanikkonnast.

2. Kas Sinu suurimad lugejaelamused on seotud valguse–varju kindla alaga või näed Sa inimeses koos mõlemat loovat alget — nii kurjust kui headust?
Mina näen alati mõlemat poolt, nii raamatutes, kui ka päriselus. Igas halvas inimeses on natuke headust ja igas heas pisut halba.

NR 12

TARK NAINE

Eduard Vilde "Tabamata ime"

MÜÜT
Tark naine on haritud, iseseisev, elegantne, korrektne, ka riietuselt, viisakas, ta teab kombeid, ei käi rumalalt ega läbimõtlematult. Ta teab, mida ta on väärt. Ta teab mida tahad ja käitub selleks vastavalt. Ta on ka üsna vaikne ja veedab tihti aega üksinda. Tema armastatuimad hobisid on kindlasti raamatute lugemine.

E.VILDE ARVATES
Naine - iseseisev, tugev, tark, isikliku arvamusega, maitsekas, nii riietuselt kui ka muudest temale kuuluvatest asjadest, mõistlik, nõuandev, heasüdamlik, hea arvestaja ning südameasjade teadja

M. SILLAOTS
Kattub Vilde omaga. Kuid erineb selles osas, et Vilde andis Eeva Marlandile ihu ja vaimu, kuid mitte hinge.

MINU ARVAMUS
Mina arvan targast naisest niisamuti, kui mu kirjeldatud müüt. Mis aga tänapäeval on teisiti - kui varasemal ajal olid targad naised üsna vagad ja väga ei pidutsenud, siis tänapäeval võib ka väga tark naine vahepeal lõbutseda ja korralikult ning see ei muuda teda vähem targemaks.


Kuidas võeti Vilde sõnul tema näidend vastu?
Tartus, kodanliku intelligentsi poolt võeti ta näidend üsna vaenulikult vastu. Kuid Tallinnas oli asjalikum ja parem.

Kas tänapäeval on ka võimalik, et maha tehakse?
Võimalik on ikka, sest kriitikat on igal pool. Kuid usun, et tänapäeval on üsna sallivad inimesed, samuti on nad haritumad ning mõistavad, et Vilde teos on sisult hea, järelikult pole ka midagi, mida maha teha.

NR 11

LUULEKAVA KOOSTAMINE

Mulle meeldis. Kõigepeal võtsin kodust/raamatukogust kaks luulekogu, üks neist Priidu Beieri ja teine Kalju Lepiku oma. Tunnis moodustasime rühma ning valisime teema "Armastus" millest hakata otsima erinevate inimeste kaasavõetud luuleraamatustest jupikesi. Armastusega seotud lõike pidime leidma ka Visnapuu ning Barbaruse luulest ja neid põimuma enda juppidega. Kõik otsisid endale meelepärased osad ning saatsid need Laurale, kes kiiresti kõik kokku kloppis ja õigesse järjekorda pani. Samal ajal arutasime, mismoodi meie esitlus füüsiliselt välja võiks näha. Tulime küünalde peale ja see ootamatu lõpp tuli kuskilt, ei-tea-kust.
Miks me teemaks just armastuse võtsime? Esiteks sellepärast, et see on hea lihtne teema ning pealegi on ju kohe sõbrapäev tulemas, mil võib kohata igal pool palju südameid ja armastust.

Esinemise alguses tuli väike ärevus sisse ja see püsis terve aja, et kas ikka on sõnad peas ja et ometi midagi sassi ei aja, aga kõik tuli hästi välja ja olen väga rahul. Kaasõpilasid suutsid ka vaikselt kuulata ning see oli väga positiivne. Mulle meeldis ka väga meie küünalde mõtte, see andis juurde hubasust, mis sobis hästi nii teemasse kui ka praegusesse külma aega.

NR 10

Henrik Visnapuu

Naine on muinasjutuline IME:
- Nüüd veel ihkan sind, Oh mu kevadlind.
- Oo, käsivarte marmor, valmind palged!
Klaarõunalised, läbipaistvad, valged!
- Hüvästi! neitsid silekõhulised.
Hüvästi! hästi! daamid valgenahalised.
- Magusam kui muu siiski naise suu
- Ja sina minuga. Ja sa kui vesi
Mind kannad kevadine. Kahekesi!


Naine on monstrum:
- Käib ingel ühes majas saatanaga.
- Hüvästi! pakaljuuksed, higisjalad
Ja reied jämedad kui pakud, talad.
Hüvästi! hästi! hapunahksed noored neitsid.
Hüvästi! naised lihahimulised, roojad.
Hüvästi! kahejalgsed lastetoojad,
Kes leivanäljas, pordus mehe juure heitsid
Nii kaua, kunni nende kubemed veel soojad.
- Ma vihkan, nean sind, oo nilbe madu!
Oo, surmgi pole väärt siin ilus luua.


Richard Roht leiab, et H. Visnapuu ei ole mõjutatud maailmaluulest.


Üits ränikivi
3

Kus olen, kuhu lähen siit?
Käen pigistan üht väikest räni kildu,
Mis tasku jäi, kui lõppes lingu pild.
Võib elu veel mind siia-sinna pildu,
Mul kaasan noorusest üits räni kild.

Visnapuu kirjeldab kõike lühidalt, kuid hästi. Viimased kaks rida kirjeldavad elu keerdkäike ja samas näitavad ka seda, et minevik ja nooruse mälestased saadavad meid alati eluteel.



Nüüd tuleb kevad. Kevadelle -
Tee valla! Valla tee nüüd südämelle!

Kõik metsad, niidud - ainult hullata!
Sind magatan siinsääl kui susi.

NR 9

Intervjuu Johannes-Vares Barbarusega

1. Te olete kirjutanud luulekogu "Fata Morgana", mis koosneb armastusluulest, kuidas on teie enda elus vastasugupoole ja tunnetega lood?
2. Selles saamas luulekogus leiame kohe esimese kuuletuse kirikus toimuvat ning ka mujal olete kasutanud taevast ja muud usuga seotud sümboolikat. Olete te usklik ja kui, siis millesse te usute?
3. Olete välja andnud ka luulekogu "Katastroofid", mis räägib maailmalõpust. Kuidas te tulite mõtte peale sellest kirjutada ning mis on teie nägemus maailmalõpust?
4. Te ütlesite Liluliis oma arvamuse, et praeguse aja kirjanduslooming on alla käinud. Mis ajendas teid seda artiklit kirjutama ning milline väljapääs on teie arvates praegusele olukorrale?
5. Paljud tunnevad teid ka frankomaanina, kust see huvi tuli? Kas teil on ka Prantsusmaalt eeskujusid, kui on, siis kes?
6. Mis ajas teid noore mehena minna välismaale õppima?
7. Samuti te reisisite palju. Kus välisriikides te käinud olete?
8. Me leiame teie luulest ka kriitilisi toone, mis on selle tekitanud?
9. Teie luulet on kirjutatud samuti teistesse keeltesse, millistesse?
10. Kas te plaanite elu lõpuni luule kirjutamisega tegeleda? Mis on uued plaanitavad suunad?


Mida mäletan veel aastal 2010 mais Johannes-Vares Barbarusest?
Ta kirjutas geomeetrilistest inimestest luulekogu, peale selle ka maailmalõpust ning üks luulekogu - "Fata Morgana", rääkis ka armastusest.
Ta ei olnud rahul oma aja ajakirjandusega ning soovis palju muudatusi, peamine probleem oli tema arust see, et tekstid olid sisutühjad.
Ta sooritas suitsiidi.
Ta oli Eesti jaoks tähtis poliitik.
Ta tundis huvi prantsuse kirjanduse vastu, ehk ta oli frankomaan.

NR 8

Ma ei ole lugenud väga palju luulet, niipalju kui koolis olen sellega kokku puutunud, kas luuleraamatute või romaanide kaudu ning lisaks veel natuke kodus sirvimist. Kuid mulle meeldib luule. Mulle meeldib see, et selles on võimalik öelda palju lihtsaid asju suurelt ja ilusalt.

Riimid ja värsid luules on justkui valemid matemaatikas, kumbki ei saa ilma abilisteta hakkama.
Valge valguson minu jaoks täielikkus, selles on kõik värvid koos ja kõik hääled koos, valge valgus on kui ilma helita, muusika, mis sisaldab kõiki helisid, kuid mida me ei kuule.

Seosed Johannes-Vares Barbaruse luule ja Pablo Picasso piltide vahel:
- neid ühendab kubism, ehk inimeste geomeetriline kujutamine
- ka mitmete pealkirjade nimed on seotud geomeetriaga

- kubistid loobusid kehtivast kolmemõõtmelisuse reeglist
- püüti näidata, mida mingist objektist teatakse, mitte seda, mis temast mingist kindlast vaatepunktist näha on
- tähelepanu keskendus vormide ja masside kombineerimisele
- peale lihtsustamise ja tükeldamise rakendati veel objekti erinevate vaadete üheaegset kujutamist

Näited luulest:
Algusen polnud sõna - oli joon ...
polnud väärtuslist sisu - oli vorm.

Längruudud, nelinurgad, parallelogrammid,
kvadraadid, kuhikud, pyramiidid,
all tänavakraavin systlevad trammid,
minu käen juhitavad niidid.

Tantsi, neegritar, tantsi!
Tantsi end taeva,
– jumala kaela!


Ed/uard/ Hubel
Päevaleht, 10. XII 1924, nr 335, lk 2
"Geomeetriline inimene"
Johannes Barbaruse V kogu värsse

1. "See on kõige toredam raamat, mis meil kadunu[d] Juhan Liivi "Luuletustest" saadik ilmunud."
2. "Vaikimine öeldakse igale raamatule kõige halvem arvustus olevat."


Hubel kirjeldas hästi Johannes Barbaruse luulekogu. Ma olen temaga üsna samal arvamusel. :
"Peab siiski tähendama, et Barbarus alati pole suutnud kubistlik olla ja et need tema luuletustest soematena ja luulerikkamatena tunduvad, kus ta "geomeetria" unustanud. ... Muidugi ei või luuletajalt nõuda, et ta oma kunstilise maitse ja avaldusviisi suure hulga maitsele ja arusaamisele ohvriks peaks tooma. Aga sama vähe võib luuletaja nõuda, et suur hulk seda lugema peaks, millest ta aru ei saa, mis talle võõras, mis tema külmaks jätab."

Luule tähtsaim omadus on emotsioon
Minu jaoks on luule, ja ka muude lugemistekstide, juures kõige olulisem, et see puudutaks mind, et see tekitaks emotsiooni, ükskõik, kas head või halba.