Autor
1. Loetud teosed
2. Kriitika pealkirjad, kui on
3. Mis valdkonda kirjanik puudutab ja mis on ta kirjutamisstiil
4. Mida märkasid kriitikud
5. Kirjelda fotode põhjal kirjanikku
6. Kas soovitaksin või ei soovitaks enda vanustele
Albert Kivikas
1. "Maha lüüriline šokolaad", "Jaanipäev", "Lendavad sead"
2. Bernhard Linde A.Kivikase "Jaanipäev"
Friedebert Tuglas "Kirjanduslik päevaraamat"
Henrik Visnapuu. Albert Kivikas: Jaanipäev
3. Igapäevaelu ("Jaanipäevas" taluelu), "Lendavates sigades" on ta üsna räige kõneviisiga. Tema kirjutamisstiil on realistlik. "Lüürilises šokolaadis" veidi kriitiline.
4. Tuglasele väga meeldib, ta leiab et "Lendavad sead" on väga lopsakasõnaline ja fantaasiarikas fraaside kogum, mida ta soovitab soojalt lugeda. Samuti pidavat tooma Kivikas palju uuenduslikku selle teosega kirjandusse.
Linde kiidab "Jaanipäeva" selle poolest, et see olevat üsna eluline teos, kuid samas talle tundub, et lõpp vajub ära.
5. Mulle tundub piltide põhjal, et ta on üsna leebe mees, kuigi seda ei saa väita tema kogumiku "Lendavad sead kohta". Ta tundub asjalik ja positiivne inimene.
6. Ma soovitaksin ikka, kellele räigus meeldib, siis "Lendavad sead" ja "Jaanipäev" annab ju väga hea pildi selleaegsest taluelust.
August Gailit
1. "Purpurne surm"
2. Nigol Andresen, August Gailit. Purpurne surm. Romaan
Mart Raud, August Gailiti "Purpurne surm"
3. Ta räägib naistest ja meestest, nende olemusest, kirjutamisstiil on lihtne ja kujundlik. Tal on hea fantaasia.
4. Nigol Andersen leiab samuti, et Gailit on väga fantaasiarikas, kuid tema kujutamisviis teostes ei ole edasi arenenud ja see on puudus. "Romaaniks ta kompositsioon on lõtv ja käsitus juhuslik ning ühekülgne." Sedasama arvab ka Mart Raud.
5. Gailit on selline lõbus mees, pereisa ja hea sõber. Härrasmees ja vajadusel üsna tõsine, kuid väljaspool tööasju rõõmsameelne ja heasüdamlik.
6. Seda soovitaksin kindlasti omavanustele, mulle endale väga meeldis ning usu, et teistele meeldib ka.
Friedebert Tuglas
1. "Poeet ja idioot"
2. Eduard Hubel, Friedebert Tuglas: Poeet ja idioot.
Daniel Palgi, Friedebert Tuglas. Poeet ja idioot.
Arthur Roose. Fr. Tuglas: Poeet ja idioot - Hingede rändamine
3. Kirjanik räägib usust, Jumalast ja peamiselt Saatanast. Ta kirjutas väga emotsionaalselt.
4. Arthur Roose arvab, et Tuglase stiil on värske ja huvitav ning tektiab palju erinevaid arvamusi. Palgi leiab, et novelli ülesehitus ei ole just kõige parem kuid Tuglase lauseehitused olevat väga head.
5. Tuglas näeb naljakas välja, ta on aktiivne ning kuulunud mitmesse rühmitusse. Ta on tõsine ja tasakaalukas mees.
6. Seda ma samuti soovitaksin. Just see jumalikkuse ja saatanlikkuse teema. "Poeet ja idioot" paneb inimese kasvõi korraks mõtlema selle teema üle, mis mulle väga meeldib.
Tuesday, February 16, 2010
Friday, February 12, 2010
NR 13
VÄIKELINN
Väikelinnas teavad inimesed üldjuhul kõiki, kui mitte rohkem, siis nägupidigi. Elu on rahulikum kui suurlinnas. Poode on seal rohkem kui üks, kuid sellegipoolest väga suurt kaupade valikut pole. Seal on ka kool ja lasteaed, kõik hädavajalik eluks olemas. On neid inimesi, kes armastavad seda paika ja neid, kes tahavad sellest kolkast ära saada. Palju on eramaju, kuid ka kortermajad on olemas. Elu on üsna üksluine ja igav. Huvitegevus on piiratud, kuid kui väga valiv mitte olla, siis saab endale miskit leida igaüks. Kultuurikogukond on aktiivne, tegeldakse nii kultuuriürituste kui ka käsitööga. Väikelinnale on omane kiire uudiste levik ja suur klatš.
Richard Roht "Väikelinn"
sõbralik/tugev:
- Robert Lund
sõbralik/nõrk:
- Elga Veber
vaenulik/tugev:
- Max Veber
vaenulik/nõrk:
- Verner Moll
Kas väikelinna õhtustik mõjutas Verner Molli saatust?
JAH
- elu oli üksluine ja igav
- tal ei olnud piisavalt sõpru ja hingekaaslasi(naisi)
- inimesed olid tema vastu vastikud
EI
- seal oli rahulik elada, ta sai olla omaette
Minu jaoks ideaalne keskkond:
Seal on vastutulelikud, sõbralikud ja sallivad inimesed. Leidub parajalt meelelahtusasutusi, kohvikuid. Võimalusi peaks olema piisavalt ka harimiseks ja harrastuste jaoks. Lisaks peaks seal olema võimalus töötada minu enda valitud erialal. Kindlasti on oluline loodus, et oleks park või veel parem - mereäärne, kus jalutamas käia ja stressi leevendada.
1. Missugune võis olla RR romaani lugejamenu? Kas see teos läheks peale ka tänapäeval?
Lugejamenu võis olla üsna suur ning ma usun, et see läheb ka tänapäeval väga hästi peale. Seda võib võrrelda kui popolaarse HU? lauluga Depressiivsed Eesti väikelinnad. Miks see menukas on? Sellepärast, et see puudutab suurt osa elanikkonnast.
2. Kas Sinu suurimad lugejaelamused on seotud valguse–varju kindla alaga või näed Sa inimeses koos mõlemat loovat alget — nii kurjust kui headust?
Mina näen alati mõlemat poolt, nii raamatutes, kui ka päriselus. Igas halvas inimeses on natuke headust ja igas heas pisut halba.
Väikelinnas teavad inimesed üldjuhul kõiki, kui mitte rohkem, siis nägupidigi. Elu on rahulikum kui suurlinnas. Poode on seal rohkem kui üks, kuid sellegipoolest väga suurt kaupade valikut pole. Seal on ka kool ja lasteaed, kõik hädavajalik eluks olemas. On neid inimesi, kes armastavad seda paika ja neid, kes tahavad sellest kolkast ära saada. Palju on eramaju, kuid ka kortermajad on olemas. Elu on üsna üksluine ja igav. Huvitegevus on piiratud, kuid kui väga valiv mitte olla, siis saab endale miskit leida igaüks. Kultuurikogukond on aktiivne, tegeldakse nii kultuuriürituste kui ka käsitööga. Väikelinnale on omane kiire uudiste levik ja suur klatš.
Richard Roht "Väikelinn"
sõbralik/tugev:
- Robert Lund
sõbralik/nõrk:
- Elga Veber
vaenulik/tugev:
- Max Veber
vaenulik/nõrk:
- Verner Moll
Kas väikelinna õhtustik mõjutas Verner Molli saatust?
JAH
- elu oli üksluine ja igav
- tal ei olnud piisavalt sõpru ja hingekaaslasi(naisi)
- inimesed olid tema vastu vastikud
EI
- seal oli rahulik elada, ta sai olla omaette
Minu jaoks ideaalne keskkond:
Seal on vastutulelikud, sõbralikud ja sallivad inimesed. Leidub parajalt meelelahtusasutusi, kohvikuid. Võimalusi peaks olema piisavalt ka harimiseks ja harrastuste jaoks. Lisaks peaks seal olema võimalus töötada minu enda valitud erialal. Kindlasti on oluline loodus, et oleks park või veel parem - mereäärne, kus jalutamas käia ja stressi leevendada.
1. Missugune võis olla RR romaani lugejamenu? Kas see teos läheks peale ka tänapäeval?
Lugejamenu võis olla üsna suur ning ma usun, et see läheb ka tänapäeval väga hästi peale. Seda võib võrrelda kui popolaarse HU? lauluga Depressiivsed Eesti väikelinnad. Miks see menukas on? Sellepärast, et see puudutab suurt osa elanikkonnast.
2. Kas Sinu suurimad lugejaelamused on seotud valguse–varju kindla alaga või näed Sa inimeses koos mõlemat loovat alget — nii kurjust kui headust?
Mina näen alati mõlemat poolt, nii raamatutes, kui ka päriselus. Igas halvas inimeses on natuke headust ja igas heas pisut halba.
Monday, February 8, 2010
NR 12
TARK NAINE
Eduard Vilde "Tabamata ime"
MÜÜT
Tark naine on haritud, iseseisev, elegantne, korrektne, ka riietuselt, viisakas, ta teab kombeid, ei käi rumalalt ega läbimõtlematult. Ta teab, mida ta on väärt. Ta teab mida tahad ja käitub selleks vastavalt. Ta on ka üsna vaikne ja veedab tihti aega üksinda. Tema armastatuimad hobisid on kindlasti raamatute lugemine.
E.VILDE ARVATES
Naine - iseseisev, tugev, tark, isikliku arvamusega, maitsekas, nii riietuselt kui ka muudest temale kuuluvatest asjadest, mõistlik, nõuandev, heasüdamlik, hea arvestaja ning südameasjade teadja
M. SILLAOTS
Kattub Vilde omaga. Kuid erineb selles osas, et Vilde andis Eeva Marlandile ihu ja vaimu, kuid mitte hinge.
MINU ARVAMUS
Mina arvan targast naisest niisamuti, kui mu kirjeldatud müüt. Mis aga tänapäeval on teisiti - kui varasemal ajal olid targad naised üsna vagad ja väga ei pidutsenud, siis tänapäeval võib ka väga tark naine vahepeal lõbutseda ja korralikult ning see ei muuda teda vähem targemaks.
Kuidas võeti Vilde sõnul tema näidend vastu?
Tartus, kodanliku intelligentsi poolt võeti ta näidend üsna vaenulikult vastu. Kuid Tallinnas oli asjalikum ja parem.
Kas tänapäeval on ka võimalik, et maha tehakse?
Võimalik on ikka, sest kriitikat on igal pool. Kuid usun, et tänapäeval on üsna sallivad inimesed, samuti on nad haritumad ning mõistavad, et Vilde teos on sisult hea, järelikult pole ka midagi, mida maha teha.
Eduard Vilde "Tabamata ime"
MÜÜT
Tark naine on haritud, iseseisev, elegantne, korrektne, ka riietuselt, viisakas, ta teab kombeid, ei käi rumalalt ega läbimõtlematult. Ta teab, mida ta on väärt. Ta teab mida tahad ja käitub selleks vastavalt. Ta on ka üsna vaikne ja veedab tihti aega üksinda. Tema armastatuimad hobisid on kindlasti raamatute lugemine.
E.VILDE ARVATES
Naine - iseseisev, tugev, tark, isikliku arvamusega, maitsekas, nii riietuselt kui ka muudest temale kuuluvatest asjadest, mõistlik, nõuandev, heasüdamlik, hea arvestaja ning südameasjade teadja
M. SILLAOTS
Kattub Vilde omaga. Kuid erineb selles osas, et Vilde andis Eeva Marlandile ihu ja vaimu, kuid mitte hinge.
MINU ARVAMUS
Mina arvan targast naisest niisamuti, kui mu kirjeldatud müüt. Mis aga tänapäeval on teisiti - kui varasemal ajal olid targad naised üsna vagad ja väga ei pidutsenud, siis tänapäeval võib ka väga tark naine vahepeal lõbutseda ja korralikult ning see ei muuda teda vähem targemaks.
Kuidas võeti Vilde sõnul tema näidend vastu?
Tartus, kodanliku intelligentsi poolt võeti ta näidend üsna vaenulikult vastu. Kuid Tallinnas oli asjalikum ja parem.
Kas tänapäeval on ka võimalik, et maha tehakse?
Võimalik on ikka, sest kriitikat on igal pool. Kuid usun, et tänapäeval on üsna sallivad inimesed, samuti on nad haritumad ning mõistavad, et Vilde teos on sisult hea, järelikult pole ka midagi, mida maha teha.
NR 11
LUULEKAVA KOOSTAMINE
Mulle meeldis. Kõigepeal võtsin kodust/raamatukogust kaks luulekogu, üks neist Priidu Beieri ja teine Kalju Lepiku oma. Tunnis moodustasime rühma ning valisime teema "Armastus" millest hakata otsima erinevate inimeste kaasavõetud luuleraamatustest jupikesi. Armastusega seotud lõike pidime leidma ka Visnapuu ning Barbaruse luulest ja neid põimuma enda juppidega. Kõik otsisid endale meelepärased osad ning saatsid need Laurale, kes kiiresti kõik kokku kloppis ja õigesse järjekorda pani. Samal ajal arutasime, mismoodi meie esitlus füüsiliselt välja võiks näha. Tulime küünalde peale ja see ootamatu lõpp tuli kuskilt, ei-tea-kust.
Miks me teemaks just armastuse võtsime? Esiteks sellepärast, et see on hea lihtne teema ning pealegi on ju kohe sõbrapäev tulemas, mil võib kohata igal pool palju südameid ja armastust.
Esinemise alguses tuli väike ärevus sisse ja see püsis terve aja, et kas ikka on sõnad peas ja et ometi midagi sassi ei aja, aga kõik tuli hästi välja ja olen väga rahul. Kaasõpilasid suutsid ka vaikselt kuulata ning see oli väga positiivne. Mulle meeldis ka väga meie küünalde mõtte, see andis juurde hubasust, mis sobis hästi nii teemasse kui ka praegusesse külma aega.
Mulle meeldis. Kõigepeal võtsin kodust/raamatukogust kaks luulekogu, üks neist Priidu Beieri ja teine Kalju Lepiku oma. Tunnis moodustasime rühma ning valisime teema "Armastus" millest hakata otsima erinevate inimeste kaasavõetud luuleraamatustest jupikesi. Armastusega seotud lõike pidime leidma ka Visnapuu ning Barbaruse luulest ja neid põimuma enda juppidega. Kõik otsisid endale meelepärased osad ning saatsid need Laurale, kes kiiresti kõik kokku kloppis ja õigesse järjekorda pani. Samal ajal arutasime, mismoodi meie esitlus füüsiliselt välja võiks näha. Tulime küünalde peale ja see ootamatu lõpp tuli kuskilt, ei-tea-kust.
Miks me teemaks just armastuse võtsime? Esiteks sellepärast, et see on hea lihtne teema ning pealegi on ju kohe sõbrapäev tulemas, mil võib kohata igal pool palju südameid ja armastust.
Esinemise alguses tuli väike ärevus sisse ja see püsis terve aja, et kas ikka on sõnad peas ja et ometi midagi sassi ei aja, aga kõik tuli hästi välja ja olen väga rahul. Kaasõpilasid suutsid ka vaikselt kuulata ning see oli väga positiivne. Mulle meeldis ka väga meie küünalde mõtte, see andis juurde hubasust, mis sobis hästi nii teemasse kui ka praegusesse külma aega.
Monday, February 1, 2010
NR 10
Henrik Visnapuu
Naine on muinasjutuline IME:
- Nüüd veel ihkan sind, Oh mu kevadlind.
- Oo, käsivarte marmor, valmind palged!
Klaarõunalised, läbipaistvad, valged!
- Hüvästi! neitsid silekõhulised.
Hüvästi! hästi! daamid valgenahalised.
- Magusam kui muu siiski naise suu
- Ja sina minuga. Ja sa kui vesi
Mind kannad kevadine. Kahekesi!
Naine on monstrum:
- Käib ingel ühes majas saatanaga.
- Hüvästi! pakaljuuksed, higisjalad
Ja reied jämedad kui pakud, talad.
Hüvästi! hästi! hapunahksed noored neitsid.
Hüvästi! naised lihahimulised, roojad.
Hüvästi! kahejalgsed lastetoojad,
Kes leivanäljas, pordus mehe juure heitsid
Nii kaua, kunni nende kubemed veel soojad.
- Ma vihkan, nean sind, oo nilbe madu!
Oo, surmgi pole väärt siin ilus luua.
Richard Roht leiab, et H. Visnapuu ei ole mõjutatud maailmaluulest.
Üits ränikivi
3
Kus olen, kuhu lähen siit?
Käen pigistan üht väikest räni kildu,
Mis tasku jäi, kui lõppes lingu pild.
Võib elu veel mind siia-sinna pildu,
Mul kaasan noorusest üits räni kild.
Visnapuu kirjeldab kõike lühidalt, kuid hästi. Viimased kaks rida kirjeldavad elu keerdkäike ja samas näitavad ka seda, et minevik ja nooruse mälestased saadavad meid alati eluteel.
Nüüd tuleb kevad. Kevadelle -
Tee valla! Valla tee nüüd südämelle!
Kõik metsad, niidud - ainult hullata!
Sind magatan siinsääl kui susi.
Subscribe to:
Posts (Atom)