Friday, February 12, 2010

NR 13

VÄIKELINN

Väikelinnas teavad inimesed üldjuhul kõiki, kui mitte rohkem, siis nägupidigi. Elu on rahulikum kui suurlinnas. Poode on seal rohkem kui üks, kuid sellegipoolest väga suurt kaupade valikut pole. Seal on ka kool ja lasteaed, kõik hädavajalik eluks olemas. On neid inimesi, kes armastavad seda paika ja neid, kes tahavad sellest kolkast ära saada. Palju on eramaju, kuid ka kortermajad on olemas. Elu on üsna üksluine ja igav. Huvitegevus on piiratud, kuid kui väga valiv mitte olla, siis saab endale miskit leida igaüks. Kultuurikogukond on aktiivne, tegeldakse nii kultuuriürituste kui ka käsitööga. Väikelinnale on omane kiire uudiste levik ja suur klatš.

Richard Roht "Väikelinn"

sõbralik/tugev:

- Robert Lund
sõbralik/nõrk:
- Elga Veber
vaenulik/tugev:
- Max Veber
vaenulik/nõrk:
- Verner Moll

Kas väikelinna õhtustik mõjutas Verner Molli saatust?

JAH
- elu oli üksluine ja igav
- tal ei olnud piisavalt sõpru ja hingekaaslasi(naisi)
- inimesed olid tema vastu vastikud

EI
- seal oli rahulik elada, ta sai olla omaette


Minu jaoks ideaalne keskkond:

Seal on vastutulelikud, sõbralikud ja sallivad inimesed. Leidub parajalt meelelahtusasutusi, kohvikuid. Võimalusi peaks olema piisavalt ka harimiseks ja harrastuste jaoks. Lisaks peaks seal olema võimalus töötada minu enda valitud erialal. Kindlasti on oluline loodus, et oleks park või veel parem - mereäärne, kus jalutamas käia ja stressi leevendada.

1. Missugune võis olla RR romaani lugejamenu? Kas see teos läheks peale ka tänapäeval?
Lugejamenu võis olla üsna suur ning ma usun, et see läheb ka tänapäeval väga hästi peale. Seda võib võrrelda kui popolaarse HU? lauluga Depressiivsed Eesti väikelinnad. Miks see menukas on? Sellepärast, et see puudutab suurt osa elanikkonnast.

2. Kas Sinu suurimad lugejaelamused on seotud valguse–varju kindla alaga või näed Sa inimeses koos mõlemat loovat alget — nii kurjust kui headust?
Mina näen alati mõlemat poolt, nii raamatutes, kui ka päriselus. Igas halvas inimeses on natuke headust ja igas heas pisut halba.

No comments:

Post a Comment