Friday, December 18, 2009

NR 1


Johannes Vares-Barbarus "Meie kirjandusloomingu staatus quo"


Milliseid probleeme Eesti kultuurielus Johannes Vares-Barbarus nägi?

1 Suuremad ajalehed likvideerisid kirjandusliku lisa ning selle asemel kasutavad lehtedes värskema kirjanduse täiteks "riismeid ja prahti" - kulunud anekdoote ja kõmulisi teateid.
- Ajalehtedest haigutab vastu vaimne tühjus.

2 Kvaliteetne kirjandus jäetakse vedelema ja hallitama vanarauakauplustesse ja antikvariaatidesse.

3 Kirjanduslikud huvid keerlevad rohkem kultuurkapitali, riigivanema käes olevate summade ja "Loomingu" abirahade ümber.

4 Puudub ühine idee ja vaimustus. Üleüldine sisutühjus kirjanduses.

5 Liialt ollakse vanas kinni. Korratakse seda, mis on olnud.

6 "Siuru", "Noor-Eesti" ja "Tarapita" tõid särtsu, aga "Looming" on täiesti sisutühi.

7 Vares-Barbarusele ei meeldi, et kirjandus on ühesugusest lüürikast ja luulest üle ujutatud, ta soovib uuendusi.


Lgp Johannes Vares-Barbarus

Aastal 2009 on lood Eesti kultuurielus ...

... teistmoodi. Leidub küll palju kollast ajakirjandust, kuid on ka sisukaid ja häid ajakirju. Hetkel surub tugevasti peale majanduslik surutis, kuid siiani on pidanud lõpetama oma tegevust kollane ajakirjandus, mis on arusaadav, et positiivne.

Palju loetakse raamatuid nii uusi kui vanu ja häid raamatuid hoitakse ilusasti arhiivides, mitte ei pea nad vedelema antikvariaatides. Kuigi ka need kohad on meil olemas.

Rahaga on lood hetkel halvad, riik ei saa palju toetada kultuuri, kuid ta ikka püüab seda mingil määral. Vahel saab alguse ka mõni uus ajakiri, mis ainult rikastab meie ajakirjaletti poodides.

Uuendusest puudust pole. Inimestel on palju mõtteid, mis ka ellu viiakse. Kirjandust on luulest kuni vampiirijuttudeni, nii et iga lugeja leiab endale midagi sobivat.

Kahju on ainult sellest, et paljud head noored kirjanikud kirjutavad sahtlisse ja nende teosed jäävadki avalikkusele teada saamata, kuid eks seda võid olla ka sinu ajal.


Mina kui tulevane haritlane, tahan Eesti kultuurielus muuta :

Tõsta hardiustaset, et Eestis oleks rohkem kõrgelt haritud inimesi. Sellesse tuleb panustada nii raha kui ka suure tööga. Tähtsaks pean eelkõige põhihariduse toetamist ja kutsehariduse maine ning taseme tõestmist.






"Meie ei ole hiidlase sarnased, kes maakaardi otsis, kus ainult Hiiumaa oleks."

No comments:

Post a Comment